Jälle tagasi omas elemendis

Kuna 2 kuud tagasi (5.märtsil) sündis meie perre uus ilmakodanik, siis pole mul olnud sugugi aega siin blogis kirjutamas käia. Uue tütrekese nimeks sai Krete Marit. Kuna minu tervis vedas meid alt, siis oli sunnitud Krete alustama oma maist elu 2,5 kuud varem kui ette oli nähtud (sünnituse tähtaeg oli alles 14.mai).



Esimesed poolteist kuud veetsime Kretega haiglas. Alles 20. aprillil saime lõpuks koju. Aga õnneks läheb meil nüüd juba kõik hästi. Minu tervis on korda saanud ning ka Kreteke kosub kenasti. Lõpuks ometi hakkan saama oma elu uuesti rütmi. Küll uude rütmi, sest väike preili nõuab suurt osa minu ööpäevast, aga siiski mingi rutiin hakkab tekkima.

Kuna Krete oli sündides ainult 42 cm pikk ja kaalus 1400g, siis oli talle esialgu raske parajaid riideid leida. Muidugi kuvöösis olles tal riideid seljas ei olnudki, kuid hiljem vesivoodil põõnutades pidin talle ju miskit selga ikka panema. Haiglast anti küll ka riideid, kuid ka need olid alguses pisut suured. Tegin ruttu ühed väikesed villased sokikesed. Kuna ta ei suutnud alguses ise veel oma keha temperatuuri hoida, siis olid villased sokid ideaalsed abilised.



Hiljem, kui meid lubati natukeseks õue jalutama, selgus, et meil ei ole parajat mütsi talle pähe panemiseks. Siis sai ruttu ka üks mütsike kootud.



Tänaseks on Krete kasvanud 6cm pikemaks ning kaalub 2kg ja 185g. Esimesed enneaegsete riided on juba pisut väikeseks jäänud ning juba on ka lihtsam parajaid riideid leida.

Praegu näeb meie pesamuna välja selline rõõmsameelne väike neiuke: