Ei saa me läbi Lätita

Käisime nädalavahetusel perega Lätis.

Esimesel õhtul jõudsime Mazsalaca lähistele Skaņaiskalnsi loodusparki kell 11 õhtul kui oli juba pime. Aga hommikul avanes see eest väga ilus vaatepilt. Telkisime otse Salaca jõe kaldal, millest teisele poole jäi Skaņaiskalnsi liivast sein, mida kutsutakse ka kajaseinaks, sest seal kajab ilusasti.

Sein ise on selline:

Ja Salaca jõgi, kus oli väga palju jõekarpe, nägi välja selline:

Pärast hommikusööki läksime sealt edasi Siguldasse. Plaanisime esimese asjana kohe köisraudteel sõitma minna, aga ilmataadil olid teised plaanid. Kui kohale jõudsime, hakkas äikesevihma kallama nii, et treppidest said ilusad veekaskaadid Aga õnneks kestis see vihmasadu ainult pool tunnikest ning me saime minna nautima Sigulda kauneid vaateid.

Vaade Turaida kindlusele Sõitsime ka üle Gauja jõe Pärast toboganiga sõitmist, söömist Sigulda kesklinnas ning poetiiru ostukeskuses, läksimegi lähemalt vaatama ka Turaida kindlust. Selgus, et tegemist ei ole mitte ainuüksi kindlusega vaid kindluseni jõudmiseks tuli läbi käia ka suur park, milles oli samuti mitmeid vaatamisväärsusi (ilus kiviskulptuuride aed jne). Kuid kõige lõpus oli siiski ka kindlus, mis pärineb 15.-16. sajandist. Kõik kindluse ruumid olid ümber tehtud muuseumiruumideks. Kindluse valvurite vaatetorni sai ka sisse ronitud. Sealt avanes Gauja jõele ja ülejäänud kindluse hoonetele selline vaade

Ja oligi aeg hakata Eesti poole tagasi sõitma, et järgmine öö juba Kabli lähedal mööda saata.

Meie jäime selle kauni Läti päevaga küll väga rahule. Kahjuks või õnneks ei jõudnud me käia üheski teises Läti linnas või muidu kaunis kohas, kuid eks siis olegi põhjust jälle järgmisel aastal tagasi minna.